Vigala jõgi ajab närvid mustaks ja kopsu värsket õhku täis

Alati kui mina saan jõe äärde kala püüdma minna siis on kõigil meestel 0 päev.
Ometi olen oma silmaga näinud kui naabrimees emajõelt naastes tõi kaasa 92 latikat. Ma ei sa terve suve jooksul sellist numbrit kokku ka siis kui viidikad juurde arvutan.
19.10.2014 sai siis Vigala jõel Rumba sirget külastatud. Algus oli lootusrikas. Kuigi vihma pidevalt sadas. Jõe peal oli elu näha. Kohe esimese 20 minuti jooksul keegi näris ussi ja feeder hüppas üles alla sama rõõmsalt kui minu pulss.
Kahjuks söödi see pool ussist ära mis ei olnud konksu sees. Edasi vaikus. Kui tunni olin püüdnud siis oli otsa jäänud 7cm kala. Mina seda elukat tuvastada ei osanud. Täpiline, keha sama kare kui ahvenal, pea suur kui mudilal. Libe mitte üks gramm, lameda kõhuga. Võtsin teiselt vabaduse kuniks püügi lõpuni ära.

tundmatu kala

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kalal on ussijupp suust väljas.
Edasi kammisin ka erinevate lantidega jõge aga mitte üks tonks. Paar nädalat varem sai kaks haugi. Mõlemad olid küll alakad. Viskasin tagasi koos sooviga, et nad oma vana-vana-vanaisaga lanti proovima tuleks.
Peale lõunat jäi ka vihm järgi ja õige pea hakkas palav. Temperatuur oli +2 pealt vast 30 minutiga tõusnud +12 peale!
Aga kaladel polnud selle sooja ega külma. Ussi ega maisi ega lanti ei soovinud keegi. Nii ma kella 18:00 ajal oma toimetusen lõpetasin ja suundusin tagasi koju.

Mitte üks tonks – Vigalal kalal

Sai 21 sept. Vigalal kala püütud. Pole see jõgi mind NULLI meheks  kunagi jätnud. Sellel korral aga sain elu suurima nulli. Kala ei söönud mitte midagi. Isegi ei proovinud sööta. Täielik vaikus. Kaladalt nägin kahte haugi punni. Pikkust mõlemal 25 cm kandis. Hunnikus viidikat ujus ja see ka kõik.
Kohapealm oli peaaegu laulupidu. Püüdjaid palju aga kalal suu lukus. Ei saanud aru, mis kalale ei meeldinud. Ilma oli ju peaaegu nagu päris. Päike, tuul, pilved… aga vaikus

Nägin ka nädal tagasi vabastatud haugipoissi. Elas ikka selle sama kupulehe all kus varem. Sellel korral ta lanti ei haaranud. Vaatas aga ei võtnud. Kas tõesti õppimisvõimeine ?

Mingi hetk otsustas keegi mind rohu seest ja selja tagant rünnata. Sisises nagu uss ja väga kurja häälega. Aga arvatavasti oli kobras ? Näha ei õnnestunud aga tagasi ma sellele kohale ei länud. Tuleb teine veel ehmatama ja siis komistan vette ka veel.

Feederit proovisin esimest korda. Pole ta nii keeruline midagi. Kui ainult keegi oleks võinud seda ussi ka närida. Sööt jooksis kenasti korvist tühjaks aga keda ei olnud oli kala. Nii, et feederiga püüdmise tunnet kätte ei saanud :(

Sellel korral ei ole võimalik pilti panna :(

PS. Unustasin oma sumpa jõkke. Kui leiad võid tagastada või endale jätta :)

13 sept. Vigala jõele

Google mapsist sai uus koht Vigala jõel ülesse otsitud. Pühapäeva hommikune väljasõit venis mitmetel asjaoludel. Aga kui ka viimane takistus “ussid” olid lahendatud siis sõit võis GPS’i abiga alata.

Kohale jõudes ootas ees kalameeste poolt sissetallatud rajad. Aga sellest hullu midagi. Kõrkjad maha võetud ja mõnus püüda. Kui esimeses augus olin kõik landid soojenduseks läbi loopinud siis teatasin targalt, et panen “Vigala hirm” otsa ja lähen vaatan, mis taga poolt toimub.
Ohh seda rõõmu kui kohe 20m kõrval augus üks havi haaras. Kahjuks pikkust oli ainult 20cm kandis. Läks tagasi koos sõnadega, et terve suvi olen sinusuguseid punne saanud. Tule koos vana-vana-isaga tagasi

haug

 

50m kõrval uus üritus. Vist jälle kolmanda viskega oli keegi otsas. Alguses kahtlesin kas on ikka kala. Kui hakkas põhja poole ennast vedama siis ei olnud kahtlust, et kala otsas. Paar meetrit enne kallast sain ka haugi pinnale. Päris kena tükk oli. Umbes 2kg kanti tegelane. Hetke mõtlesin, kas viskan ridva maha või sikutan kaldasse hoides ritva püstises asendis. Otsustasin tavapärase praktika kõrvale heita ja püstise ridavaga juhtida kala kaldasse. Sirutasin juba käe välja ja põmm… kala kadunud. Katkine tamiil vaatas otsa :( Rääkisin küll veel järgi, et palju parem oleks tal kaldal olnud, kui meps kurgus ja jões. Aga mis ta teed.  Vähemalt nüüd mõnda aega kasutan trossi.

Ülejäänud osa oli vaikne. Ei ühtegi tonksu landile.

Ussiga tuli päris korralik ahven ja tonka otsa tegi enesetapu särg. Selline päris korralik särg. Konks oli teisel kurgu alt sisse läinud ja ka välja tulnud. Imelik igastahes.

Kuna kala suurt ei saanud siis vähemalt õunad olid päris head :)

 

Haugi püüdmas – säinas

Sellel korral läks kalal midagi nihu. Läksin ahvenat ja haugi püüdma tuli hoopis säinas.
Kuna mitu tundi olid viidikad ja särjad ussi konksu otsas toginud siis sai sellest pullist kopp ette. Viskasin põhjaõnge vette. Otsa panin kreveti. Kaasa võtsin spinnad ja ütlesin isale, et vaata, kui nöör hakkab ringi ujuma, siis on keegi otsas.
Sain 500m eemal paar viset landiga teha, kui juba kõne. Kuule, mingi pirakas kala on. Pole meie varem sellist saanud. Vist on karp.

Hiljem kui kokku saime, siis peaaegu karp. Ehk siis säinas mis säinas :) Pikkust teisel 48cm

säinas

Veel pakkus jõgi haugi ja ahvenat. Kahjuks ei ole sellel aastal ühtegi mõõdus kupuvahti kätte saanud. Kõik sellised pisikesed nolgid :( Kus on nende nolkide suured emad/isas ?
Haug

Vigala jõel kalal

Täna sai väikese pausi järel jälle vigalas kalal käidud. Proovisin jõele läheneda vähe uuest küljest. Polnud hullu aga rohi on ikka väga kõrgeks kasvanud.
Natuke jalutamist ja leidsin esimese koha kus sai natuke lanti loopida. Tulemuseks 1 landi kadu. Nüüd tean, kus seal puunott vees passib.
Edasi sai jalutatud vast 400-500m ja sukeldutud 2m rohu sisse. Õnneks oli seal enne mind kalamehed käinud ja tee sisse tallanud. Viskasin ussiga õnge sisse ja proovisin ka lanti loopida… ei olnud mõnus… Raiusin endale tee rohu sees … ja ledsin suht kena koha, kus loopida. Tulemuseks päris OK ahven.
Aga miski pärast kui ühe ahvena saad kätte siis rohkem samast kohast ei tule. Parve kala, minu pepu :)
Vahepeal oli keegi ka ussi söönud ja pisike ahven. Konks oli kõhus , tagasi ei haknud laskma.
Tund või kaks sai seal püütud aga ei midagi head.. koht ise oli kena ja lai… asjad kokku ja kõndisin edasi.. Landi loopimiseks kohta ei leidnud. Kuna telefonil aku hakkas tühjaks saama ja tegu oli uue kohaga.. siis sammusin auto juurde tagasi. Et minna vana hea Lipa kanti.
Lipa lõigul oli ikka väga rohus ka jõgi. Proovisin lanti ja ahven otsas :)

Ahvenad

Kui läksin 30m kõrvale jäetud ussi vaatama.. siis kork oli 10m ülesvoolu läinud.. huvitav… ja muidugi tiir ümber kupulehtede tehtud… Kätte sain L31cm haugi. Dämit.. Ajas kõik sassi ja konksu neelas otse “pärakusse”. Pusisin mis pusisin aga konksu sain kätte. Tamiili lõikasin ka katki. Natuke verd tuli kalal aga viskasin siiski tagasi. Äkki jääb elama ja kunagi kutsum vana-vana-vanaisa külla ;)

Kupuvaht ussi närimas

Gregoriga kalal esimest korda

Täna oli see päev, kus Gregor’i võtsin esimest korda kalale kaasa. Kõige suurem kartus oli, et kui kohale jõuame  siis tahab kohe koju tagasi saada. Aga õnneks nii ei läinud.
Kaldalt püügi jaoks on ta veel natuke väike ja rohi liialt suur. Aga saime koos käidud ja oldud. Siin tõestus pildi näol.

Gregor esimest korda kalaljuba

Kuna täna saabus veel suvi, siis ilm oli igati paslik. Sooja +12 kraadi, päike, hoovihm, tuul , rahe jne. Kõike sai näha ja kogeda.

Kuna ei Gregor ega isa mul kala ei saanud, siis päeva päästsin mina- Jälle pisike kupuvaht kes peale landi eemaldamist läks oma tegemise edasi tegema.

Kuna rohi oli kõrge  siis matkamine käis nii. Gregor selga, paar asja näppu ja isa ülejäänud ritvade ja asjadega järgi.

Ma sain kala!

Lõpuks murdus kurb rekord! Viimati sain landiga kala 5 jaanuaril 2014. Täna õnnestus kala kaldale tuua neljal korral. Kupuvaht oli nii pisike, et lasin teise tagasi peale foto tegemist.

Kupuvaht

Lant mida haaras on pea sama suur kui kutt ise. Kusjuures ei saanudki aru, et kala otsas on, enne kui landi välja tõstsin koos lisaraskusega :)

Edasi tulid juba ahvenad. Selle aasta eesmärk oli, et saan kasvõi ühe ahvena landiga kätte. Ja sain :) Lausa kolm tükki !
Neist esimene on siin

Triibu – ahven

Homme lähevad ahvenad enne liha suitsuahju .. õigel ajal näkkas. Kusjuures räägiti, et Vigala jões ahvenat ei pidavat olema. Ega ma sealt ise ka varem ahvenat saanud ei ole. Aga täna nägin neid hulgim.

Lastele oma peenar

Enne magama jäämist turgatas pähe… miks lastel ei ole oma peenart ? Täna siis sai natuke otsitud ja välja valitud järgmised taimed laste peenrasse.
Hernes, meliss, piparmünt, kress, saialill, maasikas, päevalill, kartul, rukis.
Kõike ikka natukene.. üks kaks taime. Kaevan õhtul olemasolevale peenrale vast 2m pikkust juurde.  Pühapäeval siis lastega seeme mulda ja loodame, et selle peenraga väga hiljaks ei ole jäänud.

Kuigi päevalillega oleks omad plaanid. Mõte oli , et kiigel on külje peal trepp, mida mööda lapsed ronida saavad. Paneks sinna vahele mõned pikemad päevalilled kasvama. Sellised, mis 3-4 meetrit pikkust viskavad. Sellisel juhul ei ole vaja neid ka toestada ja lapsed saavad ülesse ronida ja vaadata, mis päevalille sees olemas on :)